In Memoriam: Kai Künnis-Beres

28.06.1961 – 16.08.2026

2026 aasta 16. augustil lahkus ootamatult bioloog ja keskkonnakaitsja Kai Künnis-Beres, kellel jäid veel paljud olulised tööd ja tegemised pooleli.

Kai teadlaseelu algas mikroskoobi all nähtud nähtamatust maailmast, kuid viis ta lõpuks väga nähtavate ja ühiskondlikult oluliste  keskkonnaprobleemideni – joogivee kvaliteedist ja Tallinna lahe puhtusest kuni Läänemere, Antarktika ning keskkonnapoliitikani.

Vee mikrobioloogiaga jäi Kai seotuks kogu elu. Ta kujunes Eestis tuntuks Läänemere mkrobioloogia ja bakteriökoloogia uurijaks ning tegeles Tallinna lahe merevee kvaliteedi ning reostuse  probleemidega. 2018. aastal sai ta nende uuringute eest Tallinna linna aukodaniku tiitli ning teenetemärgi.

Teaduslaborist ja ülikoolist viis tee praktilisse keskkonnakaitsesse – keskkonnaministeeriumi ning hiljem Tallinna keskkonna- ja kommunaalametisse, kus ta tegeles plaanitavate arenduste keskkonnamõjude hindamisega.

Erakond Eestimaa Rohelised kaudu püüdis Kai oma teadmisi rakendada ka ühiskondlikult ja poliitiliselt, 2018. aastal oli ta erakonna volikogu aseesimees. Muuhulgas oli ta väga kriitiline keskkonnainspektsiooni kui sõltumatu asutuse kaotamise osas ja panustas oma kirjatöödega suuresti ühekordsete plasttarvikute kasutusest välja tõrjumisse.

Eesti Veeühingu 2023 aasta sügisseminaril Haapsalus ütles Kai: “ Olen töötanud pikka aega akadeemilistel töökohtadel, kuid nüüd püüan ametnikuna praktiliselt asju mõjutada”. Ja peale seda määratles end väga lihtsalt : “ Hariduselt olen meremikrobioloog”. See paarilauseline enesekirjeldus võtab tegelikult tema karjääri suurepäraselt kokku – teadusest praktilise keskkonnatööni.

Samas arutelus rääkis Kai oma ideest luua Veekvaliteedi keskus, kus inimesed saaksid oma veeproove mikrobioloogiliselt testida, ning väljendas pettumust, et see ei önnestunud. Kai huvi vee vastu ei olnud ainult akadeemiline, vaid ta mõtles sellele, kuidas teadmine igapäevasest joogiveest võiks jõuda iga tavalise inimeseni.

“Veeinseneridele ei õpetata enam üldbioloogiat ega mikrobioloogiat” väitis Kai samal seminaril, mis näitab, et ta ei leppinud pealiskaudsete teadmisega.  Ta pidas oluliseks, et vee ja keskkonnaga tegelev inimene mõistaks ka vee bioloogilist olemust.

Kai sõnul meeldis talle vaadata ja slaididel kujutada fluoressentsvärvidega  töödeldud preparate. See väike detail näitab, et talle pakkus mikroskoobi all nähtav maailm päriselt rõõmu.

Ökotoksikoloogina rääkis Kai ravimijääkide sattumisest  veekeskonda ja nende mõjust veeorganismidele: “ Kalal ei ravi antidepressant depressiooni – ta ei teagi, mis see on”:

Oleme kaotanud kaasteelise, kellel oli kuhjaga nii edasipüüdlikkust kui visadust, nii huumorimeelt kui sõltumatust.

Eesti Veeühing avaldab sügavat kaastunnet Kai perele ja lähedastele.

***

Kai Künnis-Berese õpingu-  ja tööaastad:

cv_Kai Künnis-Beres (1)