Loading Events

« All Events

  • This event has passed.

Aastakoosolek 2023 ja suveseminar Kagu-Eestis

16. juuni 2023-08:00-17. juuni 2023-17:00

“Veemajandusobjektid Tartu- ja Põlvamaal”

Reede, 16. juuni

 

9.00  Buss Tartus Vanemuise 46 ees. Osalejate pealevõtt bussi- ning rongijaamast ja Lõunakeskuse juurest, kuhu saab jätta auto.

10.00 Ringsõit – Aardla polder ja Kurepalu kalapääs – Lootvina külamaja. Kohvilaud. – Leevi paisjärved –  Karilatsi kalamajand ja kalapääs – Kiidjärve vesiveski ja paisu ase – Mooste mõisakompleks – Rasina külakeskus – Peramaa puhkekeskus

19.00 Majutus Peramaa puhkekeskuses ja õhtusöök

21.00 Saun ja vestlus veemajanduse aktuaalsetel teemadel

 

Laupäev, 17. juuni

 

9.00 Hommikusöök

10.00 Eesti Veeühingu üldkoosolek Peramaa puhkekeskuses (Vt. eraldi päevakava)

12.30 Ringsõit jätkub: Järvselja – Ahunapalu – Laaksaare – Mehikoorma – Võnnu – Luunja

Ca 15.30 Saabumine Tartusse ja kojusõit

 

Osavõtutasu 30 eurot. Sisaldab: toitlustamine reede pealelõunast kuni laupäeva lõunani (neli söögikorda), majutus, saun, meeldiv seltskond. Osavõtutasu saab maksta sularahas kohapeal.

Neil Veeühingu liikmetel, kes ei osale, palume saata üldkoosoleku esindamise volitus.

 

Registreerimine telef. 5537701 või Maret.Merisaar@taltech.ee. Kuna bussis ja majutskohas on kokku 23 kohta, siis esialgu saab registreerida ühe külalise.

 

 

MTÜ Eesti Veeühing üldkoosolek toimub laupäeval, 17. juunil k.a. algusega kell 10.00 Peramaa puhkekeskuses.

ÜLDKOOSOLEKU PÄEVAKORD

 

10.00 Koosolekule registreerimine

 

10.10 Üldkoosolek

  1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
  2. Juhatuse tegevusaruanne 2022. aasta kohta
  3. Revisjonikomisjoni aruanne 2022. a. kohta
  4. Muudatused liikmeskonnas
  5. Esimehe, aseesimehe, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
  6. Arutelu ühingu edasiste tegevussuundade teemal
  7. aasta tööplaan
  8. Algatatud küsimused

 

12.30 Koosoleku lõpetamine, kohv ja pirukas

 

Kui Teil pole võimalik koosolekul osaleda, siis palun volitage kedagi Veeühingu liikmete hulgast enda asemel koosolekul esindama ja hääletama.

EESTI VEEÜHINGU AASTAKOOSOLEK 17.06.2023.a PERAMAAL

PROTOKOLL

Koht: Peramaa puhkemaja Põlva vald

Algus kl 10.00

Lõpp kl 12.00

Osavõtjate registreerimisleht lisatud. Koosolekul osales 15   veeühingu liiget ja esitatud oli 3 kirjalikku volitust. Koosolek oli otsustusvõimeline, kuna oli esindatud üle 25% liikmetest.

PÄEVAKORD:

  • Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
  • Päevakorra tutvustamine ja kinnitamine
  • Eesti Veeühingu juhatuse tegevusaruanne 2022.a. tegevuste kohta
  • Revisjonikomisjoni ettekanne ja 2022.a. majandusaruande kinnitamine
  • Muudatused liikmeskonnas.
  • Veeühingu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
  • Arutelu tegevussuundade teemal ja 2023 a tegevuskava
  • Muud jooksvad küsimused

 

Koosoleku juhataja ja protokollija valimine

OTSUS1: Koosoleku juhatajaks valitakse Arvo Järvet

Poolt 18, Vastu 0, Erapooltuid 0

OTSUS 2: Koosoleku protokollijaks valitakse Maret Merisaar

Poolt 18, V 0, E 0

Päevaorra tutvustamine ja kinnitamine

Arvo Järvet tutvustab päevakorda. Koosoleku päevakord võetakse teadmiseks.

OTSUS 3: Kinnitada välja kuulutatud päevakord.

Poolt 18, V 0, E 0

Eesti Veeühingu juhatuse tegevusaruanne

Maret Merisaar tutvustas 2022. aasta tegevusi. Valminud on roll-up poster fotodega  veeühingu erinevatest tegevustest, mida on juba näidatud Puhta ÖLäänemere Ühenduse aastakoosolekul Rostockis 12-14. Juunil ja mida saab kasutada ka edaspidi. Slaidide asemel vaatasime sel aatakoosolekul posterit.

 

2022.aasta esimene pool oli veel koroonapiirangute all ja nii toimus veeühingu aastakoosolek alles augustis osana Ruhnu saare külastusest.

  1. jaanuaril esitas Arvo Järvet Eesti Veeühingu nimel seisukoha Hellenurme paisule kalapääsu rajamise kohta.

7.-8. aprillil toimus Global Water Partnership nõukoja koosolek Bratislavas, kuid Eesti Veeühing võttis sellest osa zoomi teel. Alanud Ukraina sõja tõttu ei olnud kuigi meeldiv lennukiga reisimist ette võtta.

GWP raames on moodustatud töörühm, mis tegeleb kohtpuhastite ja loodslähedaste reoveepuhstusmeetodite alase info koondamisega. 2021. aasta detsembris kirjutatud selleteemaline ühisprojekt ei saanud Saksamaa Keskkonnaministeeriumi fondi EUKI heakskiitu. Oli palutud lisada midagi reovee taaskasutusest ja taotlus uuesti sisse anda. Arutasime, kuidas taotlust täiendada ning reovee taaskasutuse teemablokk jäi Eesti Veeühingule. Saime uue taotluse jaoks koostöönõusolekud Eesti Vee-Ettevõtete Liidult (tulemuste levitamine) ja As Strantum ilt Harku vallast (katsed -puhastatud reovee kasutamine haljasalade ja hekkide kastmiseks). 22. juunil 2023 peaksime saama vastuse, kas täiendatud projektitaotlus on heaks kiidetud ja seejärel juba täpsemalt tegevused plaanima ning eelarve paika panema järgmiseks 3 aastaks. EVÜ planeeritud teguvuskulud selles projektis on ca 45 000 eurot, omaosalus 10% on 4500 eurot.

Aprillis ei olnud veel liikumispiirangud lõppenud ning jõgede suurvee ajal (nagu tellijad soovisid) ei oleks saanud Puhta Läänemere Ühenduse üritust “River University vol 3” läbi viia. Küll aga toimusid selle korraldamise ja ettevalmistamise tegevused ( esinemis-ruumide,  ja majutuse ja toitlustuse broneerimised, lepped lektoritega)  juba alates 2021. aasta hilissügisest

2022.aasta suurim ettevõtmine oligi 11.-16 juulil toimunud Puhta Läänemere Ühenduse suveülikool nr 3 Eestis, mis oli pühendatud üleujutustega kohanemise teemale. 30 osavõtjat 11 riigist  alustasid loengute kuulamisega Tallinna Tehnikaülikoolis ja õppisid veeproovide võtmist ning tulemuste analüüsimist Mustojal. 12. juunil sõideti läbi Matsalu Looduskaitseala keskuse, kus Aleksei Lotman näitas ohustatud konna (kõre)  kasvatamist ja loodusesse laskmist ning tutvuti kohaliku katlamajaga, kus kütusena kasutatakse lammialadelt niidetud heina. Pärnu Loodusmajas tutvuti koolidele suunatud veepuhastuspraktikumiga ning räägiti Pärnu kohanemisega merevee tõusudeks. Jõuti ka meres supelda. Viljandi oli näiteks linnast, kus üleujutusohtu ei ole, kuna valingveed saavad koguneda järve. Kultuurikolledzdis kuulati 13. juulil Mait Sepa ettekannet üleujutustest Eestis aga ka mitmeid väliskülalisi. Toimus suplus järves. Arvo Järvet viis läbi ekskursiooni Viljandis ja veetornis.  14. juulil võttis suveülikooli kuulajad vastu Maaülikool (Toomas Tamm) ja Tartu Vesi AS (Toomas Kapp) pidas ettekande üleujutustest Tartus. Ene Indermitte rääkis joogivee kvalteedist.  Arvo Järvet viis bussirahva Aardla poldrile ning Kurepalu kalapääsule. Pealelõunal toimus ekskursioon Tartu Loodusmajas, kus suveülikooli juhtimise võttis üle Veeühingu juhatuse liige Jana Põldnurk.   15. juulil toimusid loengud Soomaa külastuskeskuses, supeldi Halliste jões ning soolaugastes, saadi ka valingvihmas matkata ning kanuuga sõita. Õhtul jõuti tagasi TTÜ Academic Hostelisse riideid kuivatama.

Kokku osales suveülikoolis ca 30 lektorit nii Eestist kui välismaalt, Veeühingu liikmete kokkupuude suveülikooli rahvaga piirdus ainult loengu pidamise hetkedega. Ene Indermitte tegi kaasa esimesed 4 päeva ja oli suveülikooli osaliste “kantseldamisel” väga suureks toeks. Tänud veelkord kõigile EVÜ liikmetele, kes selle ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Kõik loenguslaidid, salvestused ja fotod on leitavad lingilt https://www.ccb.se/event/2022-river-university

(2023.a. River University vol. 4 toimub Saksamaal, Oder-i jõe deltas ja on pühendatud selle jõe rahvusvahelisele veemajanduskavale).

12.-14. augustil toimus väljasõidu seminar Ruhnu saarele, kus nägime 2010. aastal saadud eurotoetusega  rajatud uut pumbajaama ning tsentraalset reoveepuhastit. Vaid 2 majapidamist pole selle puhastiga liitunud, neist üks oli meie majutaja Kaarel Lauk Buldersi talust, kelle köögi akna all on kiirtekujuline kohtpuhasti. Rahvamajas toimus nii aastakoosolek kui ka Sven Otsmaa peetud sissejuhatav loeng Ruhnu saarel asuvast puurkaevust, kust võetakse soolast ravivett.  Ruhnu saare külastus tekitas ühingule miinuse, kuna osavõtutasu 50 eurot ei katnud ära tegelikke kulusid ühe inimese kohta (Turismibüroo hind nädalavahtuse paketile koos majutuse ja laevapiletitga on 157 eurot). GWP toetus 2000 eurot ei katnud kõigi osaliste 100 euro suurust soodustust. Samuti tuli üllstusena Buldersi talu esialgse hinnapakkumise (2800 eurot) ja lõpparve (3200 eurot) vahe 400 eurot. Tuule Liinid AS ei olnud nõus tagastama piletite ettemaksu nende eest, kes kohale ei tulnud.

Maret Merisaar on kirjutanud paar teksti Puhta Läänemere Ühenduse aruannetesse, mille tasu on laekunud või laekumas Eesti Veeühingu kontole, kuid sellega Ruhnus tekkinud miinust veel täielikult katta pole õnnestunud.

 

  1. detsembril toimus talveseminar rongiga ligipääsetavasse kohta, milleks oli Sven Otsmaa ettepanekul Kivõli Keemiatööstus OÜ. Sealse piirkonna põhjaveekogum nr 7 on tuntavalt reostunud fenoolidega. Põhjavee seisundist rääkis seminaril Keskkonnaministeeriumi nõunik Kersti Türk ja Erra ning Purtse jõe põhja puhastamisest õlisetetest rääkis projektijuht Raimo Jaaksoo.

Pikem artikkel koos fotodega on GWP kodulehel: https://www.gwp.org/en/GWP-CEE/WE-ACT/news/2023/the-story-and-fate-of-estonian-oil-shale-plant/?fbclid=IwAR3ve6LLotmE9iF1T8EE3kzVDN4r4OF3Toq5kmzOOJ_JpdCryHrAoVJUjiI#.Y-TZqbQGWKY.facebooks

Tegevusaruanne 2022 võeti teadmiseks.

Revisjonikomisjoni ettekanne ja 2022.a. majandusaruande kinnitamine

Revisjonikomisjoni aruanne on lisatud protokolli lisana. Revisjonikomisjoni liige Toivo Tähtjärv tänas Arvo Järvetit, kes oli materjalid ette valmistanud, panga väljavõtted läbi vaadanud ja arved üle kontrollinud. Võrreldes 2022. aasta algusega vähenes aasta lõpuks Veeühingu kontol olev summa 456 euro võrra .

Revisjonikomisjon tegi ettepaneku, et edaspidi väljast sisse ostetud ürituste puhul tuleb veeühingule eelarves planeerida 10% üldkulu.

OTSUS 4: Välistoetusega projektide eelarvesse tuleb planeerida vähemalt 10% üldkulu, mis jääb veeühingule administreerimiskulude katteks.

Poolt 18 , Vastu 0, Erapooletuid 0

OTSUS 5: Kinnitada 2022. aasta majandusaruanne ja revisjonikomisjoni aruanne.

Poolt 17, Vastu 0, Erapooletuid 1.

Muudatused liikmeskonnas.

LIikmemaksude tabeli kohaselt on alates 2020. aastast palju võlgnevusi, kuna veebruarikuised aastakoosolekud ei saanud enam pidada ja tavaliselt tegeletakse liikmemaksu tasumisega seoses läheneva üldkoosolekuga. Ene Indermitte’t volitati liikmemaksude meeldetuletamisega tegelema. Kui listi saadetud ülevaatetabeli peale paari nädal jooksul laekumist ei järgne, siis võetakse asjaosalistega ühendust ja soovi korral arvatakse ühingust välja.  Pandeemia aeg on tekitanud palju segadust ja ühingu tegevusele uue hoo andmine võib võtta veidi aega.

OTSUS 6: Arvata EVÜ liikmeskonnast surma tõttu välja Peeter Ennet.

Veeühingu esimehe, aseesimehe ja juhatuse liikmete valimised  

Arvo Järveti juhatusel otsustati kõigepealt juhatuse suurus, seejärel valiti esimees ja aseesimees ning võimalik arv juhatuse liikmeid. Maret Merisaar pakkus välja, et kõigepealt valitakse juhatus, kes seejärel omavahel jagab rollid, kuid peale jäi Arvo Järveti valimisskeem.

Põhikrja kohaselt on EVÜ juhatuses 5 kuni 7 liiget. Hääletusele läks ainult üks ettepanek: 5 liiget.

OTSUS 7. Eesti Veeühingu uue juhatuse suurus on 5 liiget.

Kõigi arvates on Veeühingu esimehe kohale sobivaim kandidaat Arvo Järvet, kes aga ise on end taandanud algul aseesimeheks ja nüüd juhatuse liikmeks ning tagasiteed sellel redelil ei soovi. Juhatuse esimehe osas oli peetud läbirääkimisi Jana Põldnurk iga, kes algul oli isegi veidi huvitatud aga 16. juunil telefoni teel loobus, kuna uute ametiülesannete tõttu võib tekkida huvide konflikt. Maret Merisaar, kes on olnud juba 4 aastat juhatuse eesotsas, plaanis  tagasi astuda, kuid kuna kõik järjest keeldusid, siis jäi üles ainukese kandidaadina.

OTSUS 8: Juhatuse esinaisena jätkab Maret Merisaar

Poolt 17, vastu 0, erapooletuid 1

Juhatuse aseesimehena oli nõus jätkama Sven Otsmaa.

OTSUS 9: EVÜ juhatuse ase-esimees on Sven Otsmaa.

Poolt 18, vastu 0, erapooletuid 0

Juhatuse liikmeteks olid nõus kandideerima Jana Põldnurk, Ene Indermitte, Arvo Järvet ja Ando Laanesoo, kes oma nime palus siiski taas nimekirjast maha tõmmata. Haapsalus on ta nõus ürituskorralduses aitama ka juhatuses olemata.

OTSUS 10. Juhatuse liikmetena jätkavad Ene Indermitte, Jana Põldnurk ja Arvo Järvet.

Poolt 18, vastu 0, erapooletuid 0

Arvo Järveti sõnul oli revisjonikomisjon nõus jätkama samas koosseisus ja selle liikmeid ümber ei valitud.

Arutelu edaspidiste tegevussuundade teemal ja 2023 a tegevuskava

  • a. kõige olulisem tähtpäev on Prof Harald Velneri 100. sünniaastapäev 15. detsembril, mida Eesti Veeühing soovib tähistada koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Arvo Järvet lubas kirjutada eluloolise artikli ajakirja “Eesti Loodus” ja prof Astrid Saava plaanib artiklit veemajanduse korraldusest ajal, kui ta ise oma tööteed alustas. Harald Velneri lapselaps on juba pöördunud TTÜ rektoraati Helen Sooväli-Seppingu poole sooviga vanaisa juubelit TTÜ egiidi all ähistada. Helen Sooväli-Sepping on omakorda ühendust võtnud TTÜ vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma professor Arvo Iitaliga. Kui  piduliku konverentsi ettekannete kava on enam vähem paigas, anname sellest TTÜ rektoraadile märku. TTÜ poolt saame kasutada sobivat konverentsiruumi ja muid teenuseid. Lähim reede prof. Harald Velneri juubelile on 15. detsember, kuid kuupäeva paneme paika hiljem.

 

  • Septembri alguses on plaanis korrata seminari “Mida teha Tagalahega?”; mille teemadega saime põhjalikult kurssi 2020. aasta 29. veebruaril Haapsalus, Fra Mares, (12 päeva enne pandeemia lock-downi kehtestamist). Seekord käsitleme Tagalahe teemat ehk veidi lühemalt, plaan on kuulata ära Neeme Suur, kes oli vahepeal keskkonnaministeeriumis Euroopa merekaitsetoetuste jagamise juures ametis ja kellelt on kõige sobilikum uurida, kas ja mida Haapsalu ees- ja tagalahega on plaanis ette võtta. Teise teemana kutsume kõnelema Keskkonnaministeeriumi spetsialisti Margus Korsjukovi, kes tutvustab Säästva Arengu 6. milleniumieesmärgi “VESI” täitmise aruannet. Aruanne peab valmima 1. oktoobriks ja kaasates valdkondlikke huvirühmasid. Margus Korsjukov on Sven Otmaaga rääkinud ja heal meelel valmis Veeühinguga sel teemal suhtlema.

 

  • Kuna 2023. aastal saab Eesti Veeühing 30. aastaseks siis seda tuleb tähistada nii koos Harald Velneri 100. sünniaastapävaga kui ka aastalõpus jõuluseminaril. Et pidada kinni traditsioonist sõita jõuluseminarile rongiga, valiti asukohaks Kehra (kas rongijaam või Anija mõis).

 

  • 2024 a. suvepäevad toimuvad jälle saarel ja Ruhnus sai otsustatud Prangli saare kasuks.

 

OTSUS 11: Kinnitada 2023. aasta tegevuskava

Poolt 18, Vastu 0, Erapooletuid 0

 

Muud jooksvad küsimused

Veeühingu koduleht kasutab WordPress programmi ja selle uuendamine (näiteks fotode lisamine teksti juurde) vajab vastavaid oskusi. Sven Otsmaa võtab kodulehe uuendamise enda ülesandeks.

Arvo Järvetile tuleb 2023. aasta suveringsõidu korraldamise ja läbi viimise eest tasuda minimaalselt  20 töötunni ulatuses.

 

Koosoleku juhataja Arvo Järvet /digiallkiri/

Koosoleku protokollija Maret Merisaar / digiallkiri/

 

Details

Start:
16. juuni 2023-08:00
End:
17. juuni 2023-17:00

Venue

Peramaa