100 AASTAT KUSTAV ARUKAEVU SÜNNIST

12. aprillil 2018, kell 12

Tallinnas, Keskkonnaagentuuri väikeses saalis (II korrusel)

 

12.05 Arvo Järvet:  Hüdroloog Kustav Arukaevu – hüdrograafia ja äravoolu uurija

 

12.35 Maaja Narusk:  Kustav Arukaevu – töökaaslane Hüdrometis ja Eesti Maaparandusprojektis.

Meenutused Arukaevu ajast

 

Kustav Arukaevu (12.04.1918-4.03.1989)

1936 lõpetas Tooma sookooli maaparanduse alal.

1939 lõpetas Tallinna Tehnikumi  maamõõtmise-kultuurtehnika erialal.

1944–1971 Hüdrometis (hüdromeetrilise vaatlusvõrgu osakond).

1971–1989 RPUI Eesti Maaparandusprojekt, tehnoloogiliste uurimistööde osakond.

 

Hüdrometis (Tallinna hüdroloogiajaamas) töötades tegeles Arukaevu vaatlusvõrgu tehnilise töö korraldamisega.

Eesti Maaparandusprojektis oli Kustav Arukaevu vooluveekogude miinimumäravoolu uurimise korraldaja. Arukaevu sellekohased tööd on ilmunud osaliselt piiratud levikuga väljaannetes, kuid olulised mahukad metoodilised tööd ja uurimistulemuste ülevaated on jäänud käsikirjadena, kokku ligi 500 lk.

Kustav Arukaevu töögrupi poolt tehti Eesti valglate täpsustav määramine ning vooluveekogude nimestiku korrastamine ja täiendamine. Valglate kataloog ilmus rotaprindi trükisena kolmes köites 1980. aastal ning jõgede, ojade ja kraavide nimestik kirjastuse Valgus väljaandena 1986.a See nimestik sai Eesti ametlikuks vooluveekogude nimestikuks, mis kasutusel praeguseni.

Kustav Arukaevu osales mitmekümne jõe ja veemajanduslikult olulise piirkonna veemajanduslike rakendusuuringute läbiviimisel, samuti riikliku veekatastri loomisel.


Järelhüüe Heino Mölderile

Lõppenud on ühe väärika mehe elutöö

 

Meie hulgast on igaviku teele lahkunud hea kolleeg, teadlane, tunnustatud veeinsener, õppejõud emeriitprofessor Heino Mölder. Heino Mölder sündis 20. jaanuaril 1935. aastal Tallinnas. Tema haridustee sai alguse 1950. aastal praeguses Tallinna 21. Keskkoolis. 1954. aastal asus ta õppima Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi, hoonete sanitaartehniliste seadmete erialal, mille lõpetas cum laude. Õpingud jätkusid 1959. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) ehitusteaduskonna sanitaartehnika erialal, samuti väga edukalt, cum laude`ga.

 

Ülikooliõpingute ajal tutvus Heino Mölder oma tulevase abikaasa Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praegu Maaülikool) metsanduse tudengi Ulvi Peebuga, abielu sõlmiti 1960. aastal.

 

Heino Mölderi inseneritöö algas 1959. aastal RPI-i Eesti Projektis vaneminseneri ametis, hiljem jätkus töö samas grupijuhina. 1962. aastal võttis ta vastu talle juba tuttava sanitaartehnika kateedri kutse õppida aspirantuuris. Õpingud lõppesid edukalt, tehnikakandidaadi kraadi kaitses H. Mölder 1967. aastal Moskvas V. Kuibõševi nimelises Ehitusinseneride Instituudis.

Alates 1966. aastast oli H. Mölder õppejõud TPI-s (TTÜ-s) kuni emeriteerumiseni 2000. aastal. Aastail 1968-1969 oli ta sanitaartehnika kateedri vanemõpetaja. 1971. aastal omistati talle dotsendikutse, mis oli tollel ajal väga väärikas tunnustus õppejõule. 1992-2000. aastatel oli ta keskkonnatehnika instituudi veetehnika professor ja õppetooli juhataja. Heino Mölder juhtis keskkonnatehnika instituuti direktorina aastatel 1992-1995 ja 1997-2000 ning vahepeal, aastatel 1995-1997 oli ta ehitusteaduskonna dekaan.

Heino Mölder oli tunnustatud õppejõud-pedagoog, väga põhjalik, hästi tuntud arusaadavate loengumaterjalide koostamise ja esitamise poolest. Heino Mölderi pikaaegne teadustöö hõlmas tööstus- ja olmereovee puhastamise tehnoloogiat ning reoveepuhastuse tehnoloogia täiustamist: reovee puhastamise bioloogilised võtted, toitainete (lämmastik, fosfor) ärastamine ning jääkmuda käitlemine. Süvendatult tegeles ta jääkmuda käitluse tehnoloogia täiustamisega, saavutamaks jääkmuda hulga vähenemine ja parem kasutatavus. Heino Mölder on olnud alates 1960. aastate algusest otseselt seotud reovee puhastamise jõudsa arengukäiguga Eestis. Ta on avaldanud üle 140 teaduspublikatsiooni ning saanud nõukogude perioodil 7 autoritunnistust. 1972. aastal anti Heino Mölderile Eesti NSV riiklik preemia uurimis- ja rakendusrühma liikmena bioloogiliste väikepuhastite väljatöötamise ja juurutamise eest. Aastatel 1996-1998 ta pani aluse TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi reoveepuhasti operaatorite koolitamisele, mis toimib senini.

Tunnustatud asjatundjana on H. Mölder kuulunud mitmete komisjoni, töörühma ja nõukogu koosseisu. Põhitöö kõrvalt TTÜ-s oli ta NSV Liidu – Soome vahelise Soome lahe veekaitse alalise töörühma liige aastail 1975-1988. Heino Mölder oli Eesti Veeühingu asutajaliige, hilisem auliige ja ajavahemikul 19932000 sama ühingu juhatuse esimees. Ühtlasi oli ta Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige aastatel 1993-1996, AS Tallinna Vesi nõukogu liige 1995–1998, Kutsekoja Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu liige 1998-2005, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse mittekoosseisuline ekspert 1999-2005 ning Euroopa Veeassotsiatsiooni (EWA) nõukogu liige aastail 1993-2000.

Heino Mölder pälvis 2016. aastal Eesti Vee-ettevõtete Liidu elutööpreemia pikaajalise panuse eest Eesti veemajanduse arengusse.

Heino Mölderit iseloomustab äärmine korrektsus nii tööalastes kui ka isiklikes suhetes. Uuritava valdkonna põhjalik tundmine, teadusuuringute tulemuste rakendamine praktikas ja väga hea väljendusoskus tagas talle läinud sajandi viimasel veerandil Eesti juhtivteadlase positsiooni reoveepuhastuse alal. Oskus kuulata, probleemi süveneda ning lahenduse leidmiseks vajalike tööde ja lubaduste õigeaegne täitmine oli temale loomupärane. Tema suhted ülikooli ja oma kolleegidega kestsid kuni tema lahkumiseni.

Kolmapäeval, 4. aprillil 2018, tuli kurb teade, et Heino Mölder on meie hulgast igavikuteedele lahkunud. Heino Mölderi mälestustseremoonia ja ärasaatmine toimub esmaspäeval 09. aprillil kell 14.30 Tallinna Krematooriumis, Pärnamäe tee 36. Puhkama jääb ta Siselinna kalmistul.

Jääme Heino Mölderit mäletama kui head kolleegi, mõttekaaslast, juhti ja sõpra. Mälestus Sinust jääb me hinges elama. Küünla süütame, mõtleme, meenutame – Sind, kel tehtud väärikas elutöö.

 

Õpilaste ja kolleegide nimel

Karin Pachel ja Enn Loigu


Eesti vesiehitiste kultuuripärand 1918–2018

EESTI VEEÜHING
Korraldab 28. veebruaril 2018.a
Keskkonnaagentuuri saalis,
Mustamäe tee 33, Tallinn

Seminari “Eesti vesiehitiste kultuuripärand 1918–2018”

14.00 Avamine

ETTEKANDED

14.10 „Muinsuskaitsest pühendusega Euroopa kultuuripärandi aastale”
Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia

14.50 „Eesti vesiehitised aastail 1918–2018”
Arvo Järvet, Eesti Veeühing

15.15 „Vesitõkked Eesti 20. sajandi sõjalises ehituspärandis”
Robert Treufeldt, arhitektuuriajaloolane

Raamatu „LEO TEPAKS – Eesti hüdrotehnilise hariduse suurmees” esitlus


Eesti Veeühingu üldkoosolek

Eesti Veeühingu üldkoosolek toimub 28. veebruaril 2018.a Keskkonnaagentuuri saalis, Mustamäe tee 33, Tallinn
VEEÜHINGU ÜLDKOOSOLEKU PÄEVAKORD

12.00 Koosolekule registreerimine

12.15 Üldkoosolek
1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
2. Juhatuse tegevusaruanne
3. Revisjonikomisjoni aruanne
4. Muudatused liikmeskonnas
5. 2018.a. tööplaan
6. Veeühingu 25. aastapäeva tähistamine
7. Algatatud küsimused
8. Auliikme valimine

13.45 Koosoleku lõpp

Registreerimine:

https://doodle.com/poll/229thgpeewx8vxs8

ando@hvv.ee (Ando Laanesoo,tel. 51 45 857)

Kui Teil pole võimalik koosolekul osaleda, siis palun volitage kedagi Veeühingu liikmete hulgast enda asemel koosolekul esindama ja hääletama.


AASTALÕPU SEMINAR 2017: Tapa linn muutuste tuules

Tegevuskava

10.00 Saabumine

10.10 Ettekanded

Aare Palmsalu, AS Tapa Vesi:  Tapa linna veemajandusest

Nele Rent, Muinsuskaitseameti maakonna vaneminspektor:  Tapa raudtejaam. Kultuuripärandi säilimise talumatu kergus

12.00 Tapa linna reoveepuhasti ja Moe piiritusetehase muuseumi külastus

14.15 Pidulik lõpetamine

 Osavõtjate registreerimine kuni 10. detsember 2017: ando@hvv.ee, tel 51 45 857.

Tallinna, Tartu ja Narva suunast on Tapale lihtne tulla, samuti tagasi sõita, rongiga: Narvast saabub rong Tapale 8.47, Tartust 9.47 ja Tallinnast 9.52. Tagasi väljuvad rongid Tapalt: Tartusse 16.03, Narva 16.27 ja Tallinna 16.30.

Osavõtutasu 10 EUR tasuda kohapeal.